Vaikne paik Alutaguse vallas
Kuremäe küla keskel, mäe peal, asub Pühtitsa Jumalaema Uinumise stavropigiaalne nunnaklooster. Ida-Virumaa turismiinfo järgi on see Eestis ainuke tegutsev vene õigeusu nunnaklooster. Klooster allub otse Moskva patriarhile. Wikipedia andmetel elab seal üle saja nunna ja noviitsi. Kuremäe küla ise on Alutaguse valla suuruselt kolmas asula, kus elab umbes 248 inimest.
Pärimus
Kloostri nimi Pühtitsa tähendab pühitsetud kohta. Vasknarva Prohvet Eelija skeeta kroonikas on kirja pandud vana pärimus, mille järgi nägi üks eestlasest karjane Kuremäel kiirgavast valgusest ümbritsetud naist. Nägemus kordus mitmel päeval ning paigast, kus nägemus seisis, leiti puu alt Jumalaema Uinumise ikoon. Ikoon kingiti Jaama küla õigeusklikele ja seda on säilitatud kloostris tänini. Pärimus seostub 16. sajandiga.
Hiiepaik ja allikas
Ida-Virumaa turismiinfo järgi asus Kuremäel iidsetel aegadel eestlaste hiiepaik ja mäe all ohvriallikas. Täna tuntakse allikat püha allikana ja selle karastavas vees saab ka kümmelda. Kloostri kodulehe järgi pühitses Jumalaema allika oma kohalolekuga enam kui neli sajandit tagasi. Allika juurde tulevad palverändurid nii Eestist kui ka kaugemalt.
Seos Vasknarvaga
Pärimuse kirja pannud Prohvet Eelija skeet asub Vasknarvas, samuti Alutaguse vallas, kohas, kus Narva jõgi voolab välja Peipsi järvest. Nii seob Kuremäe kloostri lugu omavahel valla kaks kaugemat nurka. Vasknarvas on ka 1349. aastal rajatud ordulinnuse varemed, mistõttu sobib sinna sõita samal päeval, kui aega jagub.
Varased teated
Wikipedia andmetel on 1608. aastast teada, et Kuremäel oli õigeusu kabel. See näitab, et paik oli õigeusklike jaoks oluline juba ammu enne kloostri rajamist.
Kloostri asutamine
1888. aastal saatis õigeusu kirik Kostroma Ipatjevi kloostrist nunn Varvara (Blohhina) koos kolme õega Virumaale haigeid ravitsema. 1891. aastal anti luba rajada Pühtitsasse nunnaklooster ja selle esimeseks ülemaks sai ema Varvara. Ehituse patroon oli Eestimaa kuberner vürst Sergei Šahhovskoi. Kloostri kodulehel on tsiteeritud tema mõtet, et rahva palvepaiku ei saa valida juhuslikult. Wikipedia järgi oli see esimene Eestisse rajatud õigeusu klooster.
Illuka kiriku materjal
Kloostri peakirik ehitati kohta, kus varem oli ehitusjärgus luteri Illuka kirik. Uue kiriku rajamisel kasutati osaliselt Illuka kiriku materjali. 1895. aastal pühitseti kloostris sisse kaks kirikut: pühade Siimeoni ja Anna ning püha Sergi kirik.
Peakirik
Kloostri tähtsaim ehitis on viiekupliline Jumalaema Uinumise ehk Uspenski peakirik, mis ehitati aastatel 1908–1910. Arhitekt oli Aleksander Poleštšuk. Kolmelöövilises kirikus on kolm altarit, männipuust nikerdatud ikonostaas ja haruldased seinamaalingud ning ruumi 1200 inimesele. Lisaks peakirikule kuuluvad kompleksi nunnade elumajad, talvekirik-söögimaja, haigla, värava kellatorn, kool ja võõrastemaja.
Püha tamm
Kloostriaias kasvab tamm, mille tüve ümbermõõt on 4,3 meetrit. Usklike seas peetakse seda pühaks puuks. Tamme juures peatuvad paljud palverändurid, et hetkeks vaikuses mõtiskleda. Kloostrikompleksi ümbritseb müür nurgatornidega ning peavärava kohal kõrgub kellatorn, mille seinu ja lage kaunistavad maalingud.
Sõjad ja muutused
Aastatel 1917–1923 oli klooster evakueeritud Venemaale Rostovisse ja Vabadussõja ajal oli kloostri hoonetes tüüfusehaigla. 1919. aastal konfiskeeris Eesti valitsus enamiku kloostri maadest. Teise maailmasõja ajal möödus rindejoon kloostrist vaid mõne kilomeetri kauguselt ning sakslased rajasid lähedale Kuremäe koonduslaagri. Klooster on sellest hoolimata säilinud ja kloostri kodulehe järgi on paljud hooned säilinud oma algupärases kujus.
Eesti iseseisvumise järel
Pärast Eesti iseseisvumist allutati klooster Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule, mis alates 1923. aastast Moskvale ei allunud. Klooster pidi kohanema uue riigi ja väiksema maavaldusega. Hiljem, nõukogude ajal, kuulus Pühtitsa nende väheste kloostrite hulka, mis tegutsesid edasi.
Kloostri elu täna
Kloostri väravad on külastajatele tasuta avatud ning ringi jalutades saab näha nunnade elu-olu. Kes soovib kloostrist ja selle kirikutest rohkem teada, saab tellida nunnadelt tasulise ekskursiooni. Ekskursiooni ajal pääseb ka kirikutesse, kuhu omal käel sisse ei saa. Kloostris on tasuta parkimine ja sinna pääseb ka ühistranspordiga.
Allika külastus
Püha allikas asub mäe jalamil kloostrist veidi eemal. Kes soovib kümmelda, võtku kaasa rätik ja vahetusriided. Paljud külastajad viivad allikavett pudelis koju. Allika juures kehtivad samad viisakusreeglid kui kloostris: räägi vaikselt ja austa palvetajaid.
Hea tava
Klooster on tegutsev vaimulik kogukond. Riietu tagasihoidlikult, kata õlad ja põlved; naistel on kombeks katta pea. Pildistamisel järgi silte ja küsi vajadusel luba. Ära sega jumalateenistust ja käitu vaikselt.
Naabrite sõprus
Kloostri ja ümbruskonna head suhted ulatuvad kaugele. Kui Iisaku luteri kirik 1893. aastal maha põles, kinkis Pühtitsa klooster uuele kirikule väikese kirikukella. Seega on kaks Alutaguse pühakoda olnud seotud juba üle saja aasta.
Kloostriülemad
Kloostri esimene ülem oli ema Varvara aastatel 1892–1897. Temale järgnesid Aleksia (1897–1921), Joanna (1921–1943), uuesti Aleksia (1943–1946), Rafaila (1946–1955) ja Angelina (1955–1967). Kõige kauem juhtis kloostrit iguumenja Varvara (Trofimova) aastatel 1968–2011. Tema mälestusele on pühendatud iga-aastane rahvusvaheline konverents „Pühtitsa lugemised“, mille materjale avaldab kloostri kirjastus.
Pühad ja palverännud
Kloostri peapüha on Jumalaema uinumise püha, mida õigeusu kirik tähistab 28. augustil. Siis tuleb Kuremäele palju palverändureid ja toimub pidulik ristikäik. Rahulikumaks külastuseks sobivad tööpäevad, mil kloostris on vähem inimesi.
Kirjastus ja käsitöö
Kloostril on oma kirjastus, mis annab välja albumeid ja raamatuid kloostri ajaloost ja vaimulikust elust.
Kuidas kohale tulla
Kuremäe asub umbes 20 kilomeetri kaugusel Jõhvist lõunas. Autoga sõites saab külastuse ühendada Iisaku kiriku ja muuseumi ning Peipsi põhjaranniku liivarandadega. Täpsemat infot külastamise kohta leiab Ida-Virumaa turismiportaalist.
Allikad: Vikipeedia: Kuremäe klooster, kloostri koduleht, Ida-Virumaa turismiinfo. Andmed on kontrollitud oktoobris 2026.