Alutaguse vald – Eesti suurim mandrivald

Kuidas vald tekkis

Alutaguse vald moodustati 24. oktoobril 2017 haldusreformi käigus, kui ühinesid Alajõe, Iisaku, Illuka, Mäetaguse ja Tudulinna vald. Valla keskus on Iisaku alevik. Uus nimi tuli ajaloolise metsase piirkonna järgi, mida on sajandeid kutsutud Alutaguseks.

Suur ja hõre

Pindala on umbes 1465 ruutkilomeetrit ning see teeb Alutagusest Eesti mandriosa suurima omavalitsuse. Elanikke on vähe: 1. jaanuaril 2026 elas vallas 4545 inimest ehk umbes 3,4 inimest ruutkilomeetril. 2018. aastal oli elanikke veel 4929.

Asulad

Vallas on 75 asustusüksust: kaks alevikku, Iisaku ja Mäetaguse, ning 73 küla. Suurimad asulad on Iisaku umbes 612 elanikuga, Mäetaguse 459 elanikuga ja Kuremäe 248 elanikuga. Paljudes külades elab vaid mõni pere.

Piirid ja veed

Vald piirneb lõunas umbes 35 kilomeetri ulatuses Peipsi järvega ja idas umbes 30 kilomeetri ulatuses Narva jõega. Naabriteks on Lüganuse, Toila, Kohtla-Järve, Jõhvi, Narva-Jõesuu, Vinni ja Mustvee.

Loodus

Suure osa vallast hõlmab 2018. aastal loodud Alutaguse rahvuspark, kus valitsevad sood ja metsad. Lisaks on vallas Kurtna järvestik ja Peipsi põhjaranniku liivarannad.

Kultuur

Kuremäel asub 1891. aastal asutatud Pühtitsa Jumalaema Uinumise nunnaklooster, Iisakus kihelkonnamuuseum ja Mäetagusel ajalooline mõis. Vasknarvas on keskaegse linnuse varemed.

Lisainfo

Ametlikku infot valla kohta leiab Alutaguse valla tutvustusest.

Ajalooline Alutaguse

Nimi Alutaguse tähendab sõna-sõnalt maad, mis jääb millegi alla või taha. Ajalooliselt kutsuti nii Virumaa lõunaosa suuri metsi, mis jäid rannikust ja põldudest kaugele. Need metsad olid sajandeid hõredalt asustatud ja raskesti läbitavad.

Elu vallas

Valla elanikud töötavad metsanduses, põllumajanduses, turismis ja teenindavates ametites. Paljud käivad tööl ka naaberlinnades, näiteks Jõhvis. Hõreda asustuse tõttu on oluline, et teenused, koolid ja ühistransport oleksid hästi korraldatud.

Keeled ja kultuurid

Peipsi ääres on sajandeid elanud nii eestlasi kui ka vene vanausulisi ja õigeusklikke. See on andnud piirkonnale mitmekesise kultuuri, mida näeb kirikutes, kalmistutel ja külade ülesehituses.

Andmed on kontrollitud oktoobris 2026 ametlike allikate põhjal (Alutaguse vald, Keskkonnaamet, RMK). Enne reisi kontrolli lahtiolekuajad ja tingimused korraldajalt.